Põnevad kolleegid, uute kogemustega, naljatlevad, abivalmid! Kohtudes uue tiimiliikmega tundub koostöö algus paljulubavalt ilus. Jõudes aga oluliste arutelude, otsuste tegemiste või panustamisteni, hakkavad roosad prillid koostöös langema.
Miks esimene armastus lahtub ja isegi lihtsamad mõttepõrgatused ja arutelud võivad kiskuda samas tiimis tuliseks sõnasõjaks või ebamugavaks vaikuseks?
Põhjuseid võib siin olla mitmeid. Üks on märgata, millisesse arengufaasi on tiim jõudnud. Iga tiim läbib oma teel tulemusliku koostööni kindlad etapid (B. Tuckman): kujunemine, konfliktid, kohanemine ja koostöö. Järgmisse etappi ei saa ilma eelmist läbimata. See on dünaamiline terviksüsteem, kus saab minna edasi ja kukkuda tagasi. Üks uus liige või muudatus tiimis võib kogu tiimi viia tagasi varasemasse etappi. Me ei pääse koostööetappi ilma konfliktietappi läbimata. Miks?
Alguses on tiimiliikmete fookus üksteise ja ülesannete tundma õppimisel - püütakse tiimi olemust mõista. Ollakse altimad kujunenud norme täitma, kokkuleppeid tegema, juhile joonduma. Eesmärk on rahuldada vajadust tunda ennast turvaliselt, vastuvõetuna, kuuluda tiimi. Kui esimene võõristus ja üksteise kompamine on möödas, siis selguvad erinevate liikmete sarnasused ja vastuolud. Selles faasis kerkib esile iga inimese oma nägu ja mõttemaailma, vajadus kasutada optimaalselt iseennast, enda kompetentsi ja olla iseseisev.
Igaüks tuleb tiimi oma pagasiga, kuhu on pakitud tema elukogemus, huvid, vajadused, identiteet, väärtused, võimed, oskused, teadmised, kultuur, käitumisstiil, ootused keskkonnale. Tiimis tegutsedes on mugav ja omane enda pagasit kasutada, see tundub õige selle parimas mõttes. Konfliktifaasis on enda pagas kõige õigem ja parema varustusega, energiat kulub võistlemisele, võitlemisele, varustuse võrdlemisele, käitumise õigustamisele, viies emotsionaalsete plahvatusteni. Kolleegid võivad tunduda mittemõistvad, jonnakad, vaenulikud, ükskõiksed, ründavad, jpm – omajagu mölakad suhtlemisel ja koostöös.
Parim koostöö ei tähenda mitte ühesuguste inimeste ühte viisi tööle saamist, vaid erinevate inimeste erinevate tugevuste oskuslikku kokku liitmist ja üksteise täiendamist, kus tulemused saavutatakse nii, et kõik inimesed jäävad protsessis terveks ja kasvavad.
Supervisioon võimaldab tiimi huvides antud etappi ära kasutada. Annab võimaluse võtta töös aega, et arusaamatused, erisused ja sarnasused elutervelt lauale tuua. Superviisor loob iga tiimiliikme pagasile toetudes väärtustava keskkonna, kus saab avatult rääkida tööalastest teemadest, juhtumitest, dilemmadest, et jõuda selguse ja mõistmiseni, mis viib tiimi kasuliku kokkuleppe või lahenduseni. Supervisioon annab võimaluse igaühel oma tegevust reflekteerida, astuda oma kingadest välja ja näha teiste vaadet. Mida teadlikum on igaüks iseendast ja oma kogutud pagasi sisust, selle mõjust oma käitumisele ja teistega koostööle, seda mõistvam ja aktsepteerivam ollakse teiste suhtes. See aitab ehitada üles koostööd toetudes igaühe tugevustele.
Sirle Roots, Kristi Põldma